Recent Posts

Marybella loodab, et kõige kehvemad ja veidramad laulud, mis ilmavalgust nägema poleks pidanud, on kuskil nende lugude hulgas, mida ta mitte kunagi kuulnud pole ega kuule ka. Samas on ta palju imestanud selle üle, kuidas mõni lugu raadiotes nii mängitud saab. Et kui selline jura raadiosse sai, siis kui kehvad need teised, millele eetriaega ei jätku, on? Vist tegelt ei taha teada, kuigi ega selle üle ka ei imestaks, kui mõni pärl välja jäänud on. Nii kipub ju ka olema, et esimest korda kuulates laul üldse ei meeldi, aga neli-viis korda hiljem ja enam ei saagi peast, sest nii väga meeldib. Muusikaäri on päris karm - võid kirjutada enda maitse järgi väga hea laulu ja siis see ei meeldigi teistele.
"Aus vastus on, et ma ei tea," ei hakanud Marybella suure entusiasmiga kiitma. Jah, ta unistab oma loo välja andmisest kellegagi koostöös, aga kas muusika on see, millega ta päriselt tegeleda tahab? Olles näinud seda päris pikalt kõrvalt, siis pigem ei. Jah, hobikorras, absoluutselt, paari-kolme looga kellegagi koos kontserti anda, jah! "Ma olen sulle enne ka öelnud, et kui sul tekib mõne loo loomise juures mõte, et sinna sobiks klaverimäng või naishääl, siis ma ei mõtle ka kaks korda, vaid olen nõus kohe proovima." Marybella on ka sellele mõelnud, et võiks täiskasvanutele klaverit õpetama hakata. Raudselt siin saarel on vähemalt viis inimest, kes oleks lapsena tahtnud pilli õppida, aga vanematel ei olnud võimalik neid muusikakooli panna. Aga põhitööna klaveriõpetajaks ta kindlasti ei sobiks.
"Toitlustuse koha pealt on siin saarel ikka kõva konkurents. Ma iga kord imestan, kui keegi mingi uue koha avab," ütles Marybella. Julged saare-elanikud või siis nad saavad kuskilt mujalt põhitulu ja siis hobikorras, et igav poleks, teevad rahvale süüa. "Aga see pitsa on tõesti maitsev," märkis Isabel uue tüki järele haarates.
Oleks see vaid nii, et on mõne uue sõbra leidnud või vanad üles otsinud. Ta on mõnega kohtunud küll, aga kõik on jäänud sellesse 'ma helistan sulle millalgi' jutuks ja seda kõnet pole tulnud. "Enamuse ajast," täpsustas Maryana, "aga kõik õhtud ja nädalavahetused on mul ju tegelikult vabad. Aga selle asemel, et midagi teha, mida ma päriselt teha tahaks, vedelen ma iga võimaliku sekundi niisama ja teen ainult neid asju, mida vaja on." Nagu poleks energiat millekski muuks. Nagu ei viitsiks enam elada. Selline lootusetuse tunne, et mille nimel ta rapsib?
Aga oli hea meel kuulda, et Macil oli seis hoopis vastupidi - noormehel läheb hästi! Ja seda on näha ka. Mac tundub nii muretu ja rõõmus. Nagu mitte miski siin ilmas ei oleks keeruline, segadusttekitav ja üldse on kõik ilus.
"Üldse ei imesta, peale Damieni ei ole olemas inimest, kellele sa ei meeldi," muigas Marybella,"aga jaa, see LA tempo oli teil rets. Aga ega seda poleks vähemaks ka jätta saanud, sest pildis olemine oli selles hetkes väga oluline." Noormehe viimane lause tõi Marybella näkku naeratuse. Alles olid nad selles faasis, et kutt ei tahtnud teda nähagi, aga nüüd on ta üks põhjustest, miks noormehele siin saarel meeldib. Elu on imelik.

Marybellal oli hea meel kuulda, et Mac vähemalt üritab muusikat salvestada, aga samas oli tal ikkagi nii kibe tunne, et ta ei saa enam ise stuudiosse niimoodi suvalt sisse-välja jalutada, nagu ta seda varem teha oli saanud. Olla muusikaga kursis enne kõiki teisi; esitluskontserditel, mil teised laule esimest korda kuulevad, juba kõiki sõnu kaasa laulda. Kui ta midagi suhtest Damieniga igatseb, siis ainult seda lugude sünni juures olekut. Ja samas on Maryanal veel säilinud see lootus, et Macil tuleb mingi idee, kus ta tema abi tahab - klaverimänguga. Või vokaaliga. Marybella ei ole kunagi unistanud muusikuks hakkamisest, aga olla päriselt osa ühe loo juures, oleks küll üks unistuse täitumine.
"Sa oled kindlalt enda suhtes liiga kriitiline," arvas Marybella, jättes kõik oma kibedad mõtted ja teised lootused enda teada. Kesiganes see sõbranna oli, kellega Mac stuudios salvestamas käis, Marybella on kade ta peale. Aga ta ei tohi seda välja näidata. Mitte Macile. Mis siis, kui kutt selle peale temast eemalduma hakkaks? Nad alles hakkasid uuesti suhtlema, nende sõprus on niigi õhukesel jääl ja Marybella ei andestaks seda endale iial, kui ta teist korda kõik ära rikuks.
"Oled kuldklient seal?" uuris Marybella, huulil väike naeratus. Üldse ei imestaks, kui Mac loomerajal olles kokkamiseks üldse aega ei raatsi võtta ja pigem igapäevaselt pitsat ja muud valmistoitu koju või stuudiosse telliks.
Maryana võttis kapist kaks kuiva taldrikut. "Mul polegi klaase," vastas neiu ja võttis kapist kaks tassi ka. Ei ole ta veel kõike asju omale osta jõudnud, klaasid pole sugugi ka selle nimekirja eesotsas, mida tal veel soetada tarvis on.
Marybella asetas nõud diivanilauale ja võttis diivanil Mino kõrval istet ja tegi harjumusest koerale pai ka. "Head isu!" lausus Isabel, andes Macile märku, et noormees võiks pitsade söömisega pihta hakata.

Hea plott on see, kus on mingi tuum, mille ümber taieldakse, aga pole eelnevaid kokkuleppeid, kuhu see viima peaks, vaid mõlemal on endale teadaolev eesmärk, mille suunas üritab liikuda.

Marybella sulges ukse ja asetas koera tagasi põrandale. "Peale vaadates tundub ok, eks ma rohkem oskan siis öelda, kui olen veidi katsetada saanud," jätkas Marybella Macist kui tootest rääkimist.
"Venis veits. Suht vähe oli tööd täna," vastas Bella, "aga vahelduseks oli päris hea, et ei pidanud nagu konveieril meile laiali saatma ja mitme kliendiga korraga tegelema. Kuidas endal? Mis tegid täna?"
Marybella jälgis korra veel koera, kes Maci jalgade ümber tiirutas ja noormeest nuuskis. Saades aru, et Mac tuleb Mino uudishimu ja mängutujuga toime, läks Bella viimast tassi edasi pesema. Kiire loputus ja sai selle ka kuivama asetada.
"Raudselt on mõlemad head!" oli Marybella, kelle jaoks oli suva, kas toit on lihaga või taimne või vegan, veendunud. Pitsaga siin saarel enamasti pange ei panda ja kui pannakse, siis sureb see toidukoht ruttu välja. "Tahad taldrikut ja kahvlit, nuga ka?" uuris Bella. Ta ise ilmselt eelistab sõrmede vahel söömist, aga taldriku igaks juhuks võtab ikka.

Kuupäev ja kellaaeg: 01.03.2022 11:59
Sisu: Paar minutit ikka. Jõuan kuuest koju, ootan Sind. (:

Ühel ilusal päeval panen siia mingisuguse samsungi pildi.

Sõnumi saatmiseks
Kuupäev ja kellaaeg:
Sõnumi sisu: 

Need on pmst ainsad asjad, mida ma kasutan. Mis ma neist ära kustutan? Et siis 2km pokestopini jalutada ja uued saada? Isegi xp'de nimel on mõttekam need tavalised pallid püüdmiseks kulutada. Hea ajaviide diivanil lebotamise ajal.

Ma käin nii palju kaklemas, et mul neid potioneid koguaeg puudu, nende kustutamine on minu jaoks rumalus. Pigem ma peaks münte kulutama, et kotti ruumi juurde osta - kõik mu mündid kuluvad remote raid passidele ja vajadusel pokemon storage'i peale. Ja ei, ma ei hoia kõiki pokemone alles. Topelt on mul ainult need, keda evolve'ida tahan, et mul pärast evolve'i see isend ikka alles jääks.