Post by Roxanne Whiteley on Dec 17, 2022 18:29:28 GMT 3
Laupäeva õhtu tõi Roxy, Jackie ja Austini taas kokku randa, ühte privaatsemasse nurka, mis oli mõne palmipuuga ümbritsetud ja mille liivase pinna keskel olid puidust pingid kui ka tulease. See oli tegelikut suur õnn, et see pisike nurgake juba võetud polnud, aga eks sel pikal rannajoonel leidus neid veelgi. Roxanne ei olnud nende kahega enam ammu koos midagi teinud, sest alati olid nad kas seltskonnaga või üks-ühele kokku saanud, ent Jackie oli talle ammu pinda käinud, et võiks kolmekesi midagi teha. Roxanne oli seda vältinud ja alati edasi lükanud, aga kaua ta sai siis vabandustega lagedale tulla? Jaqueline oli kaval ka, tehes esmalt kindlaks, et Roxy laupäeva õhtu oli vaba ja seejärel pani selle lukku, andes alles siis teada, et ka Austin liitub nendega. Roxanne ei olnud kummalegi rääkinud, miks ta nendega koos midagi teha ei tahtnud ja ausalt öeldes hakkas talle juba kõrini saama sellest, et pidi seda saladust endas hoidma. Tõsiasi oli see, et ta murdus iga kord kui nägi seda õnnelikku paarikest enda ees. Ainus põhjus, miks Roxanne seda varjanud oli, oli see, et vastasel juhul laguneks nende seltskond laiali, kuid asi hakkas juba jõudma selleni, et tal oli suva ja ta tahtis sellest olukorrast lihtsalt välja saada. Kui ainsaks võimaluseks oli see, et tõde tuleb lagedale, siis pidi ta lihtsalt selle julge sammu astuma...
Roxanne mõtles, et räägib Jackie’le millalgi peale seda lõkkeõhtut, arvates, et sõbranna on mõistev ja äkki neil õnnestub kuidagi mingile lahendusele jõuda. Teine võimalus oli muidugi see, et ta lõhub suhted oma parima sõbrannaga. Uskumatu või mitte, aga selle riski oli Roxanne nõus võtma. Tema süda lihtsalt ei kannatanud rohkem.
Roxanne oli õnneliku paarikesega ranna parklas kokku saanud ja kolmekesi olid nad liikunud lõkkeplatsi suunas. Neiu näost oli ka juba näha, et kuigi õnnelik ta selle ürituse üle ei olnud, aga teeseldud naeratus oli parem kui mossis nägu. Nii kavatseski ta terve õhtu üle elada. Pole ju midagi, ainult paar tundi, eks? Roxy käes rippus kilekott, kus oli sees üks maitsevesi, bambusest vardad ja vahukommid, mida oli hea tule ääres röstida. Kilekoti asetas neiu puust pingile, kui ise seal istet võttis ja jälgis samaaegselt, kuidas Austin mõtlikult tuleaset vaatas. “Saame sulle kuidagi tule tegemisel abiks ehk olla?” pakkus Roxy noormehe poole pöördudes.
Jaqueline Russell Austin Fernandez
Roxanne mõtles, et räägib Jackie’le millalgi peale seda lõkkeõhtut, arvates, et sõbranna on mõistev ja äkki neil õnnestub kuidagi mingile lahendusele jõuda. Teine võimalus oli muidugi see, et ta lõhub suhted oma parima sõbrannaga. Uskumatu või mitte, aga selle riski oli Roxanne nõus võtma. Tema süda lihtsalt ei kannatanud rohkem.
Roxanne oli õnneliku paarikesega ranna parklas kokku saanud ja kolmekesi olid nad liikunud lõkkeplatsi suunas. Neiu näost oli ka juba näha, et kuigi õnnelik ta selle ürituse üle ei olnud, aga teeseldud naeratus oli parem kui mossis nägu. Nii kavatseski ta terve õhtu üle elada. Pole ju midagi, ainult paar tundi, eks? Roxy käes rippus kilekott, kus oli sees üks maitsevesi, bambusest vardad ja vahukommid, mida oli hea tule ääres röstida. Kilekoti asetas neiu puust pingile, kui ise seal istet võttis ja jälgis samaaegselt, kuidas Austin mõtlikult tuleaset vaatas. “Saame sulle kuidagi tule tegemisel abiks ehk olla?” pakkus Roxy noormehe poole pöördudes.
Jaqueline Russell Austin Fernandez
