We drink our pain away

[Kaitlyn Carrington]

Reede õhtu oli kätte saabunud ja kõik teadsid, mida see tähendas - suur pidu Kaitlyni jahil. Viimasel ajal oli ta neid korraldanud vähem kui tavaliselt, aga seda seetõttu, et tahtis isaga veidi suhteid parandada. Tal oli end rohkem kätte võtnud, kuna käis nüüd psühhiaatri juures ja panustas rantšo töösse, aga pidutsemisest neiu endiselt loobunud polnud.
Oma jahile ootas Katy inimesi enne kümmet, teatades et siis lahkub jaht sadamast ning ei jõua sinna enne hommikut tagasi. Luksusjahil oli mitu magamistuba, mitu pisikest vannituba, suur elutuba ja köök ning tekid läbi kahe korruse, kus ühel neist oli ka suur mullivann. Ruumi oli seega kõigi jaoks piisavalt. Ta oli sinna loomulikult varunud palju jooke ja snäkke, ent eks paljud tulid ikka oma alkoholiga.
Kui Kaitlyn laevaga sadamast välja sõitis, oli laeval palju pidutsejaid ja ka palju neid, keda näitsik ealeski kohanud polnud. Laev sai kahekümne minuti pärast pargitud keset merd, linnatulesid kui ka saare siluetti oli vaid häguselt näha. Nad olid piisavalt kaugel, et keegi neid ei häiriks. Elutoas käis vali muusika ja inimesed tantsisid hoogsalt. Paljud olid tekil soojas õhus, olles koondunud väiksematesse gruppidesse. Kaitlyn oli end sisse sättinud teise korruse tekile, kuhu oli nelja inimese jaoks üles sätitud vesipiip. Ta istus seal oma kolme sõbra seltsis, rüübates vaikselt viinakoksi ja tõmmates agaralt vesipiipu. Sõbrad teatasid ühel hetkel, et neile vesipiibust aitab ja seejärel kadusid nad alumisele korrusele. Kaitlyn aga jäi sinna veel üksi istuma, mõeldes et liigub siis, kui kokteil saab otsa. Õhtu oli ilus ja värske õhu käes oli hetkel mõnusam istuda kui toas peomelu keskel.

Outfit

OT: Teema oli küll tehtud augustis, aga toimub 18.11.22.

[Alejandra Cabrera]

November ei tähendanud troopilisel saarel muud kui seda, et siia saabuvad turistid rääkisid lumest ja jõuludest rohkem. Lund polnud Lele kordagi näinud, aga puudust sellest ka ei tundnud - ainult püstihull vahetaks liibuvad topid ja varbavaheplätud vabatahtlikult paksude kuhvtide vastu. Colombias talve ei eksisteerinud ja Newalagi polnud suurem erand, niisiis polnud ka reedeõhtusele üritusele riiete valimine väga keeruline. Kaitlyn Carrington plaanis taas ankru üles tõmmata ja kuigi Alejandra enda tööandja tütrega eriti suhelnud polnud, tähendas jahipidu järjekordset võimalust pidutseda ja tasuta alkoholi libistada. Juba kail oodates kohtus naine tuttavate nägudega, kellega jutustades ja naerdes pardale ronis, võttes endale esimesel võimalusel õllepudeli. Õlu vahetus märkamatult kangemate drinkidega ja selleks ajaks, kui jaht ankru välja lasi, oli Lexyl mõnus sumin sees. Sõprade keskis lollitamine ja inimestega flirtimine oli lõbus nii kaua, kuni kõlaritest järsku mingi ilgelt valge laul algas, mis naisel okserefleksi esile tõi (või oli see lihtsalt alkohol?). Igatahes rajas ta endale tee inimeste keskelt läbi, et avatud tekile jõuda, ja hingas kopsutäie värsket õhku. "Dios mío," ohkas Lele eikellelegi, märgates moment hiljem, et ta polnud seal siiski üksi - nimelt kükitas sealsamas nende hostess. "Äge pidu, aga mierda, alles siin saab aru, missugune higi- ja krooksuhais seal sees on!" teatas brünett, maandudes pisut raskelt vesipiibu juurde istuma. Pärast ülesköetud ruumi oli väljas isegi pisut jahe, aga Lele teadis varasematest pidudest samal jahil, et see ainult tundus nii. Meri ja õhk olid piisavalt soojad, et kas või praegu riided seljast visata ja ujuma minna. Tegelikult polnudki see nii halb mõte. Topsis, kuhu ta oli endale mingi sangria-laadse keeduse kokku keeranud, oli vist rohkem brändit kui midagi muud, aga naine võttis sealt veel ühe mehise lonksu. "Tänks jookide eest muide."

outfit

SPOILER: Click to show

[Kaitlyn Carrington]

Mõnele kõrvalvaatajale võis tunduda nagu Kaitlyn oleks omaette istudes masendusse vajunud, kuna ta istus seal pea liikumata, pilk merele suunatud, ja vahest ka tõusis käsi, et kas vesipiip või klaas huultele tõsta. Tegelikkuses ta nautis seda kümmet minutit, mis talle oli antud, et oma mõtteid mõelda ja ümbrust imetleda. Rantšos oli ta hommikust õhtuni inimestega suhtluses ja nüüd jahipeol samamoodi. Aeg iseendale oli saanud peaaegu kättesaamatuks, sest peale tööd ei läinudki ta tihtipeale rantšost välja, vaid vajus lihtsalt oma voodisse magama. Enda tõestamine isale oli saanud oodatust raskemaks ja selle jahipeo kokkupanek nõudis temast samuti rohkem vaeva, kui ta oleks seda tahtnud. Vähemalt ei pidanud ta inimeste kutsumisega suurt vaeva nägema - seda tegid teised tema eest, mistõttu oligi nüüd keset merd seisev jaht täis igasuguseid inimesi, nii kohalikke kui ta turiste.
Tema meelerahu sai aga otsa, kui üks peolistest vabale toolile vesipiibu ette istus. Naise sõnad panid aga Kaitlyni muigama. Värske õhu puudus oli üks põhjuseid, miks Katy oli end sättinud õue ja kavatses tuppa ilmuda vaid siis, kui jook oli otsas. Kuigi ta tundis ka oma nahal, et vaikselt hakkab jahedaks minema nüüd, kus päike oli silmapiirilt kadunud, seega ühel hetkel peab ta ka pleedid üles otsima ja välja tirima. “Iga peoga kaasnev probleem. Kõik uksed-aknad võiks lahti olla, aga seda haisu sealt enne hommikut välja ei saa,” tõdes Kaitlyn muiates, “aga kui sa piisavalt purjus oled, siis sa seda enam ei märka.”
Rääkides veel tema uuest seltsilisest, siis naise nägu oli Kaitlynile tuttav ja tal läks mõned sekundid aega, et tuvastada, et tegu on ühe rantšo töölisega. Eks oli pisut veider näha peol omaenda töölist, arvestades seda, et neid ei ole tema pidudele varem sattunud ja ta üldse ei teadnudki, mis tööd tema seltsiline rantšos täpsemalt tegi. “Pole tänu väärt,” vastas naine, kui seltsiline teda jookide eest tänas. Kaitlyn tõstis vesipiibu huultele, et sealt üks korralik mahv tõmmata ja paks suits hetk hiljem välja puhuda. “Sa töötad rantšos,” märkis Kaitlyn. “Piinlik on tunnistada, et ma ei tea sinu nimegi. Või mis tööd sa teed.” Kaitlyn teadis vaid seda, et on teda rantšo aladel ringi liikumas näinud, aga pole ealeski pikemalt mõtlema jäänud, mida üks või teine tööline täpsemalt seal tegi.

[Alejandra Cabrera]

"Järelikult pole ma piisavalt purjus," tegi Alejandra Kaitlyni sõnadest järelduse ja rüüpas oma topsist veel korra. Päris pildituks ei plaaninud ta end juua, sest enne hommikut nad kaldale ei lähe ja kuigi seda oli mitu korda varem juhtunud, polnud kuskil suvalises kohas ära vajumine üks tema meelistegevustest. Topsi käest pannud, tõmbas ka Lele vesipiibust kopsutäie ning lasi kaaslase sõnade peale pahvaka korraga suust välja. "Ära sa märgi," mainis ta rantšos töötamise tähelepaneku peale sarkastilisel toonil. Hämmastav, et see blanca üldse temasugust teenijarahvast märkas. "Lele," tutvustas naine end, lastes piibusuitsu suunurkadest välja. "Ma hoolitsen hobuste eest. Sinu nime tean ma väga hästi ja mis asju sa teed. O no lo hagas*." Omaniku laps või mitte, Alejandra oli kasvanud üles kommuunis, kus igaüks olenemata vanusest või haridusest pani käed külge, kui seda vaja oli. Perefirmad olid päriselt ka pere poolt ülalpeetavad. "Sinu venda tean ma küll," lisas Lele muigega. "Chico guapo. Endiselt vallaline?"

* hover over me tnx

[Kaitlyn Carrington]

Kaitlyn oli hoolitsenud selle eest, et nii alkoholi kui ka näksimist jaguks kõikidele pidulistele, kes oma varandusega kohale ei ilmunud. Seda polnud tal vaja ilmselt mainida, kuna tema seltsis istuv näitsik oli juba jookide eest tänanud ja seega ka teadlik, mis Kaitlynil pakkuda oli. Tema jahi baarilett ja väike laoruum olid ääreni kõiksuguseid jooke täis, sealhulgas ka mittealkohoolset, et kokteile valmistada või kaine püsida. Toiduvaru oli tal samuti, aga kõik sai alati öö jooksul välja toodud ning ära söödud; alkoholi seevastu jagus ka tulevateks pidudeks. “Joo terviseks,” õhutas Katy, võttes siis kiire lonksu ka enda joogist ja seejärel lisas pisut flirtiva alatooniga, “kui ära vajud, võid minu voodis magada.” Külalistetubasid tal jahil oli vaid kaks ja need täitusid alati nendega, kes esimesena ära vajusid. Tema magamistuba oli alati off limits ja pidude ajal Kaitlyn sinna ise magama ei sattunud, kui ta just peolt endale üheks ööks kedagi lõbutsemiseks ei leidnud, kuigi sellest oli ka juba tükk aega möödas.
Kaitlyn oleks endki tutvustanud, ent Lele jõudis kiirelt ära mainida, et on vägagi kursis sellega, kes tema seltskonnas istub. Eks ta oli selles kindel olnud, aga viisakusest oleks seda ikka teinud. Kaitlyn muigas kergelt ka nende hispaaniakeelsete fraaside peale, mida Lele inglise keelega segas. Katy ise ei osanud hispaania keeles kuigi ladusalt rääkida ja eelistas seda mitte teha, kuna tundis, et tema grammatiline pool on täitsa null. Aga olles keskkoolis hispaania keelt õppinud ja samal ajal Mehhiko seebikaid vaadanud, siis sai ta aru palju paremini kui rääkida oskas. “Armas. Jätan meelde,” kommenteeris Kaitlyn seda, et Lele hobustega töötas. See tuletas talle ka meelde, et talli polnud ta juba aastaid astunud. Siis, kui ta veel seal teismeeas käis, ei töötanud Lele seal, mis oli ka loogiline, sest naine ei saanud temast kuigi palju vanem olla. “Minu venda? Kumba neist?” küsis ta, arvates ise, et Lele räägib Remyst, kuna ta suhtles rohkem teistsuguse rahvaga, sh ka gängi inimestega, mitte Paradiisisaare eliidiga. “Pere õhtusöökidele või kokkusaamistele ei ole ta ühtki kaaslast toonud, seega kedagi tõsist tema elus vast ei ole,” vastas Kaitlyn õlgu kehitades, oskamata kindlalt vastust anda. Nad ei rääkinud omavahel armuelust, või kui tagantjärgi mõelda, siis nad ei rääkinud üldse eriti omavahel. “Ma ütleks, et go for it, aga teda täna mu peol ei ole.” Muidugi, kui Lele just Carringtoni tahtis, siis üks neist oli ju laeval täitsa olemas...

[Alejandra Cabrera]

Ah et kohe tema voodis? “Kui lahke sinust, pean meeles,” lubas Alejandra kelmika silmapilgutusega. Vaevalt ta sinna jõuab, aga selliseid lubadusi tasus meeles pidada. Õnneks alkohol tema mäluga väga ei jantinud. End mugavamalt istuma sättinud, rüüpas naine enda topsist taas, kuulates neid ümbritsevat merelainete loksumist vastu paadikülge. Ta ei tüdine merest vist iial, see oli tõesti paradiis maa peal. Küsimuse peale kallutas Lele pead. “Remy ikka, rohkem teid ju tallis ei käi,” täpsustas ta. Remy suhtedraamadest oli ta sama teadlik nagu ülejäänud teenindav personal, mis tähendas, et teadis pisikesi räpaseid detaile, sest seintel olid kõrvad, ja tegelikult polnud tal mingit soovi noormehega päriselt semmima hakata. Väike flirt, võib-olla õrritab suudluse, näiteks kui ta peaks otsustama seda treenerikohta tõsiselt taga ajama hakata… “Kui kahju,” lausus brünett teeseldud kahetsusega. “Ja sina? Tulid ka sealt pussuhaisu seest tubakahaisu sisse?” pööras Lex teema Kaitlynile, viibates vesipiibule nende vahel. “Tervislik.” Kaitlyngi oli viimaste juttude põhjal saadaval, aga mine tea…

[Kaitlyn Carrington]

Kaitlyn võttis oma ettepanekut pooltõsiselt, olenevalt täpselt sellest, kuidas Lele ise seda mõistis. Loomulikult oli tema pakkumisel küljes ka midagi enamat kui lihtsalt magamine, aga oma vihje tahtiski ta hoida piisavalt vabana, et mitte tunduda ebameeldivalt pealtükkiv. Eks õhtu näitab, kas nad ka tegelikult sinna välja jõuavad. Võib-olla oleks targem end siiski tagasi hoida, arvestades seda, et Lele on rantšo tööline? Ei tahaks just samasse auku astuda nagu Remy.
“Pole vast imestada. Ta on alati rantso töösse kiindunud olnud, miks ka siis mitte selle töötajatesse,” arvas Katy, mõistes seejärel, et oli oma mõtte väljendamiseks valed sõnad valinud. Rantšos oli igasugu kuulujutte Remyst ja ühest turundusosakonnas töötavast neiust, kes päeva pealt lahti lasti. Kaitlyn loomulikult teadis tõde, aga kas ka Lele? Perekonnana olid nad seda üritanud saladuses hoida, aga ta ei saanud ju kuidagi teada, kellele ja mida Remy usaldanud oli. Lõppkokkuvõttes oli see tema käkk.
Kurb oli tõdeda, et Kaitlynil polnud õrna aimu, et vanem vennaraas tallis ei käinud. Ta ei hoidnud just pilku peal sellel, kus tema vanem vennaraas käis ja mida tegi, seega oli masendav oma venna kohta kuulda detaile, mida ta ise poleks aimanudki, rantšo töötaja käest. Vähemalt oli Katy kursis sellega, et Remyle seevastu meeldis rantšos ka füüsilist tööd teha ja käis siin-seal tihti aitamas. “Ausalt öeldes, ma pole peale rahva jahile laekumist väga tuppa sattunudki. Ainult siis, kui on vaja jooki täita,” sõnas näitsik ja tõstis demonstratiivselt oma pooltühja topsi hetkeks kõrgemale. Kaitlyn oli siiski täitmas oma sisutühja elu, et mingitki vaheldust peale töö tunda. Aga ei saanud ka endale valetada - kõik need jahipeod on hakanud vaikselt üle viskama, eriti seesama, kus ta hetkel viibis, sest ta oli selleks näinud rohkem vaeva kui vaja ja rahvamassi sisse tantsima minemine teda ka absoluutselt ei kutsunud. Kas ta hakkas lõpuks suureks kasvama? “Pealegi, ma usun, et praegu on vesipiibu tubakahais kordades meeldivam,” lisas Kaitlyn õrnalt muiates ja tõstiski seejärel piibutoru huultele, et sealt üks viinamarjamaitseline mahv tõmmata ja mõnusa aroomiga suits välja puhuda. “Sa ise tegeled ka hobustega? Väljaspool tööd, ma mõtlen,” sõnas Katy, viies teema hoopiski millelegi süütumale.

[Alejandra Cabrera]

Kaitlyni sõnavalik oli nüüd küll nagu rusikas silmaauku ja Alejandra turtsatas valjult. “Ma kuulsin jah, et ta kiindus ühte rantšo töötajasse,” sõnas ta muigega. “Sa ka niimoodi kiindud või on see ainult Remy anne?” Selliselt Kaitlyniga flirtida oli tore, talle meeldis jaht, aga kui saak kord käes, ei viitsinud ta sellega väga kaua mängida. Joogist rääkides pidi Lele möönma, et tema kokteilikatsetus oli otsa saamas ja varsti peaks tõepoolest topsi täitma minema. “Pole eriti kuulnud, et peoperenaine kogu peo teistest eemal hoiab,” mainis ta nii muuseas. “Tavaliselt korraldatakse pidusid ikka selleks, et oma mainet teiste silmis tõsta ja seltsida, mitte üksi kuskil nurgas konutada ja piipu popsida.” Tema oleks inimeste keskel end higiseks tantsimas, kuni jalad enam ei kanna, aga eks igale oma. Küsimuse peale kehitas brünett õlgu. “Väiksena tegelesin, siin enam mitte. Hobuse ülalpidamine on kuradima kallis ja mis ma taga siin saarel ikka peale hakkan, kui autosid vedeleb igal pool.” Ei, oma autot tal polnud, aga Lele jälgis oma vestluskaaslast huviga, et näha, kas Kaitlyn saab aru, et ta viitas just autode omastamisele ulakamatel viisidel.

[Kaitlyn Carrington]

Kaitlyn sai hästi aru, et ta oli auku astunud, kuigi üritas sellegipoolest väliselt rahulikuks jääda. Polnud vaja ju üle reageerida, ega? See oleks muidu vale signaali saatnud ja kinnitanud, et midagi sellist juhtuski. “Igasugu huvitavaid jutte liigub ikka ringi. Vahest on isegi hea neid kuulda ja naerda,” vastas Kaitlyn samuti muiates. Selle öelduga ei kinnitanud ega lükanud ümber seda kuulujuttu, mis ringles ja see just tema eesmärk oligi. “Ma ei kiindu. Not my thing,” sõnas ta. Kaitlyn polnud ealeski armunud olnud ega oodanud, et see niipea juhtub. Tema prioriteedid elus oli viimasel ajal muutunud ja millelegi muule keskendumine ei tulnud hetkel kõne allagi.
“Ma ei leia, et mul oleks oma mainet vaja tõsta,” arvas Kaitlyn, olles arvamusel, et tal oli piisavalt hea maine. Vastasel juhul poleks tema jaht pidulisi täis. “Aga kui sul väga vaja teada on, siis ma tõepoolest eelistan tänase õhtu väiksemas seltskonnas veeta, mitte rahva keskel,” lisas ta, hakkamata mainima, et see oli tõenäoliselt üks viimaseid jahipidusid, mida ta korraldab. Polnud vaja veel laimu kuulata selle kohta, kuidas ta oli suure peo korraldanud ja nüüd masetses kuskil üksi, olgugi, et tema seltsilised olid vaid korraks kadunud olnud ja ilmselt otsustasid mitte neiuga uuesti liituda, sest Lele oli end tema seltskonda sättinud. Ta oli väga rahul sellega, kus ta aega veetis.
“Ülalpidamine on tõesti kallis,” nõustus Kaitlyn, mõeldes alles nüüd sellele, et Lele tõenäoliselt rahas ei supelnud. Ainult temasugustel oli privileeg omada kõige suuremaid ja kallimaid koduloomi. Olles aeg-ajalt oma jooki vestluse käigus lonksanud, märkas Kaitlyn oma topsi huultele tõstes, et see on kohe otsa saamas. Tema kokteil oligi üsna lahja olnud ja polnud seega imestada, et see kiirelt alla libises. “Ma lähen kööki uue joogi järgi. Tuled ka?” küsis Kaitlyn end mugavalt asemelt püsti ajades.

[Alejandra Cabrera]

Nii et Kaitlyn ei kinnitanud ega eitanud midagi. Huvitav. Kaitses oma venna au ehk? Võõras teema Alejandra jaoks, tema oma venna eest küll hea seista ei kavatsenud. “Ah nii,” sõnas ta teate peale, et Carrington ei kiindunud. Pikad suhted olidki üksluised. Viis, kuidas peoperenaine tema kommentaarile vastas, tundus kaitsereaktsioonina ja Lele kehitas õlgu. “Sin ofender, bella,” lausus ta enda jalgu välja sirutades. “Lihtsalt küsisin.” Kui Kaitlyn selle peale nüüd solvus, oli see küll tema mure. Hoopis tõsisem mure oli aga tühjaks saanud tops ja kui Kaitlyn uue järele mineku välja pakkus, ajas Alejandra end püsti. “Kuule, jah. Sa lähed pärast jälle välja istuma?”

[Kaitlyn Carrington]

“Ma ei tea. Vaevalt,” vastas Kaitlyn kergelt õlgu kehitades. “Ma olen kindel, et isegi kui ma tahaks sinna tagasi minna, siis selleks ajaks on see koht juba hõivatud,” lisas ta. Ega ta polnud ainus jahil, kes tahtis vesipiipu tõmmata, ja kuna Kaitlyn arvas end olevat hea perepeonaine, siis ei kavatsenud ta sinna ilmselt enam tagasi minna. “Pakud midagi paremat välja?” uuris ta seejärel Lele käest. Äsja oli naine teda süüdistanud selles, et ta nillib omaette teistest eemal - oleks huvitav teada, mida ta siis teiste arvates tegelikult tegema peaks.
Kööki jõudes vaatas ta seal hetkeks ringi, märgates lahtiseid poolikuid kui ka tühje pudeleid ning topse igal pool. Söögijäänused ja joogipritsmed olid ka mitmeid kapipealseid katmas. See tekitas temas pisut ebamugavust, aga ta teadis hästi, et hommikul tulevad eelnevalt palgatud koristajad ning löövad kõik pinnad uuesti läikima. Kaitlyn leidis ühe puhtama kapipealse, kuhu asetas oma topsi ja pööras end siis Lele poole. “Ma arvan, et ma teen mingi huvitavama kokteili seekord. Tahaks midagi kerget ja troopilist. Kui sulle pakub huvi, siis võin meile mõlemale teha,” pakkus Kaitlyn. Tal oli juba mõttes täpselt, mis see ‘kerge ja troopiline’ kokteil oli ning teadis ka, et selle valmistamiseks on tal kõik koostisosad olemas.

[Alejandra Cabrera]

Kaitlyni jutus oli tõetera sees. Loodus ei sallinud tühja kohta! “Kuskil, kus seda meeldivat vestlust jätkata?” pakkus Alejandra kulmukergitusega, kui nad köögi poole suundusid. Siseruumidesse naastes oli seda higihaisu taas üsna vängelt tunda ja korra tundus naisele, et sellele lisandus ropsilõhn… Mine tea, kõik ei hoidnud oma vägijooke sama hästi sees nagu tema. Viisakas oleks see laadung ikkagi vähemalt üle parda saata. Õnneks mängis nüüd mingisugune poplugu, mis Lelel okserefleksi ei tekitanud, ja ta sõelus inimeste vahelt läbi. Köögis avanevat vaadet nähes lasi brünett kuuldavale vile. “Oy vey. Praegu on sul vist küll hea meel, et sina seda laga ära koristama ei pea,” mainis ta ringi vaadates. Carringtoni pakkumist kaalus Lele mõne hetke ning sirutas siis oma topsi välja. “Üllata mind.”