Post by Laureline Novak on Apr 27, 2022 19:07:33 GMT 3
Laureline Maeve Novak
Laurie, Linny
20
05.09.2002
20
05.09.2002
Ajalugu ja pere
Laureline Novak sündis Xavier ja Florence Novaki ainsa lapsena Regina linnas Kanadas. Kuigi mõlemad vanemad olid majanduslikult stabiilsed ja elasid õdusas väikeses majas, ei olnud Xavier oma eluga rahul - küll sai abikaasa tunda nii tema karmi sõna kui aeg-ajalt ka kätt, olgu tehtud eksimus kui tahes triviaalne. Florence pidas iga füüsiliseks muutunud intsidenti "selleks viimaseks", uskudes, et mees lõpuks aru pähe võtab, sest nad armastasid teineteist. Kõik see vaid eskaleerus, kui Florence jäi rasedaks: Xavieri hakati tööl üha rohkem survestama, tema aga elas oma frustratsiooni kodus naise peal välja, sest rase abikaasa oli omaette probleem. Laureline'i sünni üle oli päriselt õnnelik vist vaid Florence, lootes, et pisikese roosa siputise lisandumine nende perre toob Xavieris välja selle ürgse isaduse, mis meestes väidetavalt peidus oli.
Naine eksis rängalt. Järgmise paari aastaga halvenes Xavieri situatsioon tööl veelgi ja mees muutus märgatavalt, teenides isegi oma kauaaegsetelt sõpradelt selleteemalisi märkusi. Lahtise käega löömisest sai rusikaga virutamine, hootisest peksust rutiin ja kui pisike Laureline juba nii vana oli, et ise ringi paterdada suutis, sai ka tema lakse kirja, kui põnnile omaselt midagi kogemata uppi ajas või ära lõhkus. Kuskil 3. eluaastast alates ei mäleta ta kuigi palju, aga ema jutu põhjal oli Xavier ühel päeval lihtsalt kaane pealt lennutanud ja oma tütre siniseks peksnud. Selline regulaarne karistamine oli kestnud nii kaks aastat, kuni Xavier liiale läks, segi taotud Florence lõpuks politsei kutsus ja teadvuse kaotanud Laureline haiglasse viidi. See kurb sündmus tähistas nende elus siiski murdepunkti, sest Xavier mõisteti 15 aastaks vangi. Umbes aasta veetis Florence oma tütrega veel Kanadas, 2008 aga migreerus USAsse sooviga alustada uut elu.
Mõnda aega paistis kõik enam-vähem olevat: mõlemad Novakid taastusid tasapisi ja hakkasid Willistonis Põhja-Dakotas endale uut tutvusringkonda looma. Laureline läks lasteaeda ning leidis sealt paar sõpra, kuigi ka nüüd esines mäluauke, mis kestsid vahel mõne minuti, vahel hea mitu tundi. Kui ta neist emale rääkis, ei osanud naine esiti midagi arvata, pidades seda kehvaks unerütmiks, sest Linny oli hulga rahutumaks muutunud ja magas sageli halvasti. Florence'il endal nii roosiliselt ei läinud, sest nüüd trellide taga istuv Xavier keeldus lahutuspaberitele alla kirjutamast, süüdistades hoopis oma naist kõiges, mis juhtunud oli. Ka Xavieri pikaks veninud kohtuprotsess võttis üksikemaks jäänud Florence'ist viimsegi energia, mistõttu naine viinakuradi küüsi sattus, lastes aastatega süvenenud depressioonil end paari enesetapukatseni viia. Üht juhtus tollal 9-aastane Laureline pealt nägema, vähemalt nii rääkisid talle arstid haiglas ja ema sõbrannagi, kelle sõnul oli just tema oma emale kiirabi kutsunud. Taas ei mäletanud päeva väidetav staar enda tegudest mitte midagi.
Halvenenud tervis ja enesehävituslik eluviis sundisid Florence'it koos Lauriega odavamat elamispinda ja sissetulekut jahtima, mistõttu tüdruk järgmise kuue aasta jooksul mitmes eri osariigis elas, saamata üheski võimalust päriselt kohaneda. Siin ja seal õnnestus tema emal natuke raha teenida, et katust pea kohal ja leiba laual hoida, kuid kunagisest ilusast, majanduslikult kindlustatud elust polnud haisugi. Laureline sai näha ka erinevaid uusi isavariante, kui Florence tühja kohta söögilauas ja pere rahakotti linnas kohatud meestega täita püüdis, ent mäletab ta neist ainult üksikuid killukesi, samuti ema etteheiteid, et ta kõigiga ebaviisakas oli, sest "X on ju tore inimene" ja "Y meeldib mulle väga", Laureline see-eest üks ülimalt tujukas ja tänamatu plika. Üht koma teist on Linnyl nüüdseks meenunud ja lõviosa kavaleride puhul leiab ta, et ebaviisakas käitumine oli täiesti õigustatud.
Newala saarele jõudsid Novakid 2015. aastal ja umbes sealkandis hakkas Laureline ka oma peas hääli kuulma - mitte sosinaid ega kaja, vaid nagu keegi kõneleks sama ruumi teises otsas. Need hirmutasid teda, pannes teda uskuma, et ta on hulluks läinud ja et nüüd pistetakse ta pehmesse ruumi, aga kaks peamist kõnelejat rahustasid teda, väites, et ei taha talle halba. Järkhaaval sai Laurie oma "kaasreisijate" kohta rohkem teada, näiteks seda, et Nora, temast viis aastat vanem noor naine, armastas jazzmuusikat ja tantsimist, Alexis aga eelistas telekast multikate vaatamist ja loomi. Kuigi oma ema eest nooruke neiu enda avastusi esiti varjas, uuris ta oma sümptomite kohta internetiavarustest ja aimas, et tal võib olla dissotsiatiivne identiteedihäire (DIH e DID). Selline omaalgatuslik diagnoos, realistlik või mitte, tegi Laureline'ile kohutavalt häbi - keegi ei tahaks endale vaimuhaiget sõpra ja mis siis, kui tal Jekyll/Hyde'i situatsioon peaks tekkima? Niigi pidas ema teda problemaatiliseks lapseks, arvates tema ettenägematud tujumuutused olevat protest pideva kolimise ja Florence'i kohtingute vastu, ning tal oli ühe arstivisiidi käigus isegi diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH e ADHD), mille jaoks tuli võtta rohtusid, aga mida Linny ise endal ei arvanud olevat.
Praeguseks teavad tema kaasreisijatest paar Laurie kõige lähedasemat sõpra, kellele isiksused end näidanud on, ning Florence, kes sai tütre kahtlustest ja tähelepanekutest teada 2020. aasta alguses. Mis puutub kaasreisijatesse endisse, siis suurema osaga saab Laureline päris hästi läbi, õpib neid iga päev paremini tundma ja selle käigus ka iseennast aktsepteerima. Oma isiksustega, nagu neid DIH kommuunis kutsutakse, suhtleb ta vihikute abil, kirjutades neile küsimusi ja lugedes hiljem nende vastuseid. Oma esialgsetest väärarvamustest (näiteks et tal psühhopaadist alter ego välja lööb) on Laurie hakanud üle saama, ent hoiab DIH olemasolu siiski kiivalt saladuses nende eest, kes talle viltu vaatama võiksid hakata (ehk praktiliselt kogu kool). Neiu püüab enam-vähem regulaarselt terapeudi juures rääkimas käia või vähemalt videokõnesid teha ja sai ametliku DIH diagnoosi mais 2020, aga Florence otsib spetsialisti, kes tütart päriselt aidata saaks. Missugune see "päris" abi välja näeks, ei ole Laureline siiani suutnud välja mõelda, sest hoolimata ikka aeg-ajalt esinevatest mäluaukudest on tema elu ja ka enesetunne paremuse poole liikumas ja vajadust mingi lisaravi järele ta ei näe. Üks, millele neiu mõelda ei taha, on asjaolu, et tema kallis isa võib iga kell vanglast välja saada ja neid otsima tulla, sest nende Newala aadress on mehele ilmselgelt teada, aga selleks puhuks on Nora ja John lubanud mehe läbi peksta.
Identiteedid
- Laurie, “originaal” (host). DIH tõttu ei mäleta ta episoode oma elust, mida iga isiksus tema eest varjul hoiab. Siiski on koostöös terapeutide ja isiksuste endiga üht-teist välja tulnud. Enda maandamiseks joonistab Laurie kättejuhtuva määriva esemega (pliiats, marker, huulepulk vm) ringe ja on hädakorras ka näpiga mulda sonkinud.
- Nora, 24, naissoost, vananeb, “kaitsja” (protector). Nora on üks Laurie kahest varaseimast isiksusest ja kujunes, kui Laurie oli 3 aastat vana, et tüdrukut isa vägivallatsemisest põhjustatud trauma eest kaitsta. Nora mäletab kõike, mida Xavier tegi, aga on Lauriele edastanud vaid kilde, hoides suurema osa enda teada. Noral on ATH, mille leevendamiseks on Laureline’il alati kaasas rohud, ning selle häire süvenemises süüdistab Nora peamiselt Florence'i saamatut kasvatust. Nora on dominantse iseloomuga, otsekohene ja julge, samuti kipub ta Lauriet täielikult üle võtma, laskmata Lauriel toimuvat jälgida. Newala keskkooli jalgpallitiimiga liitumine oli täiesti Nora idee, et ta saaks end palliplatsil välja elada, sest päevast päeva koolipingis uimlemist ta jälestab. Viimasel paaril aastal on Nora hakanud üha rohkem esile tulema, sest tunneb huvi meessoo vastu, aga peab vajalikuks Laurie kokkupuuteid suhetega modereerida, et Laurie haiget ei saaks. Nora ei suuda mereande süüa ja enda maandamiseks on tal helesinine fidget cube.
- John, 27, meessoost, vananeb, “kiusaja” (persecutor). John kujunes samal ajal Noraga ja ta on Laurie versioon oma isast - keegi, kes teda ja teisi isiksusi pidevalt terroriseerib. John hoiab kõige traumeerivamaid mälestusi, sh Xavieri-poolsed peksmised, aga ka Laurie kõige süngemaid mõtteid. John kõneleb madala häälega ja seob juuksed alati kuklasse kokku, samuti ei kanna ta üldse meiki. Ta on üpris tõsise olemisega, naljatamisele vaatab viltu ja on teiste vastuväidetest hoolimata ainus, kes alkoholi tarbib. Johni tekitatud on mitmed lõikearmid Laurie randmetel ja jalgade sisekülgedel. End maandab ta Laurie telefonis oleva mullilõhkumismänguga.
- Alexis, umbes 7, non-binary, ei vanane, “traumahoidja”. Alexis näitas end esimest korda, kui Laureline oma ema enesetapukatset pealt nägi, ja ta on vaste Laurie soovile olla normaalne laps normaalse lapsepõlvega. Alexis räägib kõrgema hääletooniga ja armastab multikaid, aga on samal ajal võimeline aru saama ja korrektselt kasutama keerukamaid sõnu ja mõisteid. Kuigi ta tuleb esile vähem kui Nora, meeldib talle end näidata nende Laurie sõprade juuresolekul, kelle seltsis ta tunneb end mugavalt. Kuna Alexis on lühinägelik, on Laurie asjade seas alati prillid, millega ta ise mitte mõhkugi ei näe. Just Alexise soovil kandideeris Laurie tööle shopping stripi loomapoodi ning Alexis kasutab aeg-ajalt võimalust osaliselt ülevõtmiseks, et loomapoe loomasukatega suhelda. Enda maandamiseks kuulab Alexis Gene Kelly “Singing In The Raini”, aga ainult originaalversiooni.
- Kya, umbes 16, naissoost, ei vanane, “surnud”. Kya kujunes Laurie esimese tõsisema enesetapukatse tagajärjel, kui Laurie 16-aastaselt enda ja ema ravimitest kokteiliga üledoosi saada püüdis. Kya arvab, et suri tol päeval, ja usub, et eksisteerib kuskil reaalsuse ja tühjuse vahepeal. Ta on üdini apaatne ja tuleb esile tihtipeale perioodidel, mil Lauriel stressist tingitult depressiivne episood tekib; tavaliselt võtab ta täielikult üle. Kya on vasakukäeline ning kannab alati halli huulepulka. Teda maandab rohelise tee lõhn, mispuhul on Laurie kotis vastava lõhnaga küünal.
- mitu end vähem näitavat isiksust.
Faktoide:
- Kui ükskõik milliselt isiksuselt küsida, kes nad on, valetavad nad kõik ja ütlevad enda nimeks Laureline (välja arvatud juhul, kui küsija on neid juba kohanud ja nad teda usaldavad).
- Kõigil isiksustel on erinevad käekirjad.
- Vahetuse toimumise hetkel võib Laureline hetkeks tühja pilguga ei kuhugi vaadata ja siis edasi rääkida. Kui ta kehval ajal algava vahetuse vastu võitlema asub, väsib ta kiirelt ja muutub uimaseks. Vahetus võib kesta mõne sekundi või kümneid minuteid ja neist välja tulles peab parajasti esil olev isiksus end eelistatud meetodil maandama, et reaalsustaju taastada.
- Laurie välimus, eriti riietus, sõltub sellest, kes konkreetsel päeval ärgates väljas on - ta ise eelistab pastelseid toone, Nora viskab peale nahktagi või teeb julgema meigi ja tahab väga hankida paari siniseid läätsi, Johni näeb teksades ja tossudes, Alexis armastab kleite ja mummudega patsikumme, Kya kannab ainult musta värvi riideid.
- Isiksused on kõige tõenäolisemad end näitama (ja üle võtma) olukordades, mil Laureline tunneb hirmu, ärevust või viha.
Trivia
- 163 cm, tumepruunid silmad, pruunid juuksed; mitmed lõikearmid ja jäljed erinevatest vigastustest
- armastab loomi; kodus on tal hiired Biscuits ja Chip ning kääbushamstrid Ellie ja Minnie
- on ühe karjäärivalikuna kaalunud loomaarsti
- töötab shopping stripil loomapoes nimega Paws R Us, mille juurde kuulub ka väikeloomakliinik
- pidi kordama 2. ja 6. klassi, peamiselt tänu Norale
- Newala keskkooli jalgpalli naiskonnas mängib poolkaitses
- Laurie toas on mitu kastitäit äärest ääreni täis kirjutatud-joonistatud kaustikuid, mille abil ta oma kaasreisijatega suhtleb; paaris kaustikus on Laurie loovkirjutamiskatsetused luulest proosani ja proosast mõtisklusteni
- alates 2019 suvest on Xavier iga paari nädala tagant hakanud nende koju saatma kirju, kus palub andestust ja väidab, et kahetseb oma tegusid; Laureline korjab ja hävitab kõik kirjad, mis vähegi kätte saab, sest need ajavad tema ema nutma
Laureline Novak sündis Xavier ja Florence Novaki ainsa lapsena Regina linnas Kanadas. Kuigi mõlemad vanemad olid majanduslikult stabiilsed ja elasid õdusas väikeses majas, ei olnud Xavier oma eluga rahul - küll sai abikaasa tunda nii tema karmi sõna kui aeg-ajalt ka kätt, olgu tehtud eksimus kui tahes triviaalne. Florence pidas iga füüsiliseks muutunud intsidenti "selleks viimaseks", uskudes, et mees lõpuks aru pähe võtab, sest nad armastasid teineteist. Kõik see vaid eskaleerus, kui Florence jäi rasedaks: Xavieri hakati tööl üha rohkem survestama, tema aga elas oma frustratsiooni kodus naise peal välja, sest rase abikaasa oli omaette probleem. Laureline'i sünni üle oli päriselt õnnelik vist vaid Florence, lootes, et pisikese roosa siputise lisandumine nende perre toob Xavieris välja selle ürgse isaduse, mis meestes väidetavalt peidus oli.
Naine eksis rängalt. Järgmise paari aastaga halvenes Xavieri situatsioon tööl veelgi ja mees muutus märgatavalt, teenides isegi oma kauaaegsetelt sõpradelt selleteemalisi märkusi. Lahtise käega löömisest sai rusikaga virutamine, hootisest peksust rutiin ja kui pisike Laureline juba nii vana oli, et ise ringi paterdada suutis, sai ka tema lakse kirja, kui põnnile omaselt midagi kogemata uppi ajas või ära lõhkus. Kuskil 3. eluaastast alates ei mäleta ta kuigi palju, aga ema jutu põhjal oli Xavier ühel päeval lihtsalt kaane pealt lennutanud ja oma tütre siniseks peksnud. Selline regulaarne karistamine oli kestnud nii kaks aastat, kuni Xavier liiale läks, segi taotud Florence lõpuks politsei kutsus ja teadvuse kaotanud Laureline haiglasse viidi. See kurb sündmus tähistas nende elus siiski murdepunkti, sest Xavier mõisteti 15 aastaks vangi. Umbes aasta veetis Florence oma tütrega veel Kanadas, 2008 aga migreerus USAsse sooviga alustada uut elu.
Mõnda aega paistis kõik enam-vähem olevat: mõlemad Novakid taastusid tasapisi ja hakkasid Willistonis Põhja-Dakotas endale uut tutvusringkonda looma. Laureline läks lasteaeda ning leidis sealt paar sõpra, kuigi ka nüüd esines mäluauke, mis kestsid vahel mõne minuti, vahel hea mitu tundi. Kui ta neist emale rääkis, ei osanud naine esiti midagi arvata, pidades seda kehvaks unerütmiks, sest Linny oli hulga rahutumaks muutunud ja magas sageli halvasti. Florence'il endal nii roosiliselt ei läinud, sest nüüd trellide taga istuv Xavier keeldus lahutuspaberitele alla kirjutamast, süüdistades hoopis oma naist kõiges, mis juhtunud oli. Ka Xavieri pikaks veninud kohtuprotsess võttis üksikemaks jäänud Florence'ist viimsegi energia, mistõttu naine viinakuradi küüsi sattus, lastes aastatega süvenenud depressioonil end paari enesetapukatseni viia. Üht juhtus tollal 9-aastane Laureline pealt nägema, vähemalt nii rääkisid talle arstid haiglas ja ema sõbrannagi, kelle sõnul oli just tema oma emale kiirabi kutsunud. Taas ei mäletanud päeva väidetav staar enda tegudest mitte midagi.
Halvenenud tervis ja enesehävituslik eluviis sundisid Florence'it koos Lauriega odavamat elamispinda ja sissetulekut jahtima, mistõttu tüdruk järgmise kuue aasta jooksul mitmes eri osariigis elas, saamata üheski võimalust päriselt kohaneda. Siin ja seal õnnestus tema emal natuke raha teenida, et katust pea kohal ja leiba laual hoida, kuid kunagisest ilusast, majanduslikult kindlustatud elust polnud haisugi. Laureline sai näha ka erinevaid uusi isavariante, kui Florence tühja kohta söögilauas ja pere rahakotti linnas kohatud meestega täita püüdis, ent mäletab ta neist ainult üksikuid killukesi, samuti ema etteheiteid, et ta kõigiga ebaviisakas oli, sest "X on ju tore inimene" ja "Y meeldib mulle väga", Laureline see-eest üks ülimalt tujukas ja tänamatu plika. Üht koma teist on Linnyl nüüdseks meenunud ja lõviosa kavaleride puhul leiab ta, et ebaviisakas käitumine oli täiesti õigustatud.
Newala saarele jõudsid Novakid 2015. aastal ja umbes sealkandis hakkas Laureline ka oma peas hääli kuulma - mitte sosinaid ega kaja, vaid nagu keegi kõneleks sama ruumi teises otsas. Need hirmutasid teda, pannes teda uskuma, et ta on hulluks läinud ja et nüüd pistetakse ta pehmesse ruumi, aga kaks peamist kõnelejat rahustasid teda, väites, et ei taha talle halba. Järkhaaval sai Laurie oma "kaasreisijate" kohta rohkem teada, näiteks seda, et Nora, temast viis aastat vanem noor naine, armastas jazzmuusikat ja tantsimist, Alexis aga eelistas telekast multikate vaatamist ja loomi. Kuigi oma ema eest nooruke neiu enda avastusi esiti varjas, uuris ta oma sümptomite kohta internetiavarustest ja aimas, et tal võib olla dissotsiatiivne identiteedihäire (DIH e DID). Selline omaalgatuslik diagnoos, realistlik või mitte, tegi Laureline'ile kohutavalt häbi - keegi ei tahaks endale vaimuhaiget sõpra ja mis siis, kui tal Jekyll/Hyde'i situatsioon peaks tekkima? Niigi pidas ema teda problemaatiliseks lapseks, arvates tema ettenägematud tujumuutused olevat protest pideva kolimise ja Florence'i kohtingute vastu, ning tal oli ühe arstivisiidi käigus isegi diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH e ADHD), mille jaoks tuli võtta rohtusid, aga mida Linny ise endal ei arvanud olevat.
Praeguseks teavad tema kaasreisijatest paar Laurie kõige lähedasemat sõpra, kellele isiksused end näidanud on, ning Florence, kes sai tütre kahtlustest ja tähelepanekutest teada 2020. aasta alguses. Mis puutub kaasreisijatesse endisse, siis suurema osaga saab Laureline päris hästi läbi, õpib neid iga päev paremini tundma ja selle käigus ka iseennast aktsepteerima. Oma isiksustega, nagu neid DIH kommuunis kutsutakse, suhtleb ta vihikute abil, kirjutades neile küsimusi ja lugedes hiljem nende vastuseid. Oma esialgsetest väärarvamustest (näiteks et tal psühhopaadist alter ego välja lööb) on Laurie hakanud üle saama, ent hoiab DIH olemasolu siiski kiivalt saladuses nende eest, kes talle viltu vaatama võiksid hakata (ehk praktiliselt kogu kool). Neiu püüab enam-vähem regulaarselt terapeudi juures rääkimas käia või vähemalt videokõnesid teha ja sai ametliku DIH diagnoosi mais 2020, aga Florence otsib spetsialisti, kes tütart päriselt aidata saaks. Missugune see "päris" abi välja näeks, ei ole Laureline siiani suutnud välja mõelda, sest hoolimata ikka aeg-ajalt esinevatest mäluaukudest on tema elu ja ka enesetunne paremuse poole liikumas ja vajadust mingi lisaravi järele ta ei näe. Üks, millele neiu mõelda ei taha, on asjaolu, et tema kallis isa võib iga kell vanglast välja saada ja neid otsima tulla, sest nende Newala aadress on mehele ilmselgelt teada, aga selleks puhuks on Nora ja John lubanud mehe läbi peksta.
Identiteedid
- Laurie, “originaal” (host). DIH tõttu ei mäleta ta episoode oma elust, mida iga isiksus tema eest varjul hoiab. Siiski on koostöös terapeutide ja isiksuste endiga üht-teist välja tulnud. Enda maandamiseks joonistab Laurie kättejuhtuva määriva esemega (pliiats, marker, huulepulk vm) ringe ja on hädakorras ka näpiga mulda sonkinud.
- Nora, 24, naissoost, vananeb, “kaitsja” (protector). Nora on üks Laurie kahest varaseimast isiksusest ja kujunes, kui Laurie oli 3 aastat vana, et tüdrukut isa vägivallatsemisest põhjustatud trauma eest kaitsta. Nora mäletab kõike, mida Xavier tegi, aga on Lauriele edastanud vaid kilde, hoides suurema osa enda teada. Noral on ATH, mille leevendamiseks on Laureline’il alati kaasas rohud, ning selle häire süvenemises süüdistab Nora peamiselt Florence'i saamatut kasvatust. Nora on dominantse iseloomuga, otsekohene ja julge, samuti kipub ta Lauriet täielikult üle võtma, laskmata Lauriel toimuvat jälgida. Newala keskkooli jalgpallitiimiga liitumine oli täiesti Nora idee, et ta saaks end palliplatsil välja elada, sest päevast päeva koolipingis uimlemist ta jälestab. Viimasel paaril aastal on Nora hakanud üha rohkem esile tulema, sest tunneb huvi meessoo vastu, aga peab vajalikuks Laurie kokkupuuteid suhetega modereerida, et Laurie haiget ei saaks. Nora ei suuda mereande süüa ja enda maandamiseks on tal helesinine fidget cube.
- John, 27, meessoost, vananeb, “kiusaja” (persecutor). John kujunes samal ajal Noraga ja ta on Laurie versioon oma isast - keegi, kes teda ja teisi isiksusi pidevalt terroriseerib. John hoiab kõige traumeerivamaid mälestusi, sh Xavieri-poolsed peksmised, aga ka Laurie kõige süngemaid mõtteid. John kõneleb madala häälega ja seob juuksed alati kuklasse kokku, samuti ei kanna ta üldse meiki. Ta on üpris tõsise olemisega, naljatamisele vaatab viltu ja on teiste vastuväidetest hoolimata ainus, kes alkoholi tarbib. Johni tekitatud on mitmed lõikearmid Laurie randmetel ja jalgade sisekülgedel. End maandab ta Laurie telefonis oleva mullilõhkumismänguga.
- Alexis, umbes 7, non-binary, ei vanane, “traumahoidja”. Alexis näitas end esimest korda, kui Laureline oma ema enesetapukatset pealt nägi, ja ta on vaste Laurie soovile olla normaalne laps normaalse lapsepõlvega. Alexis räägib kõrgema hääletooniga ja armastab multikaid, aga on samal ajal võimeline aru saama ja korrektselt kasutama keerukamaid sõnu ja mõisteid. Kuigi ta tuleb esile vähem kui Nora, meeldib talle end näidata nende Laurie sõprade juuresolekul, kelle seltsis ta tunneb end mugavalt. Kuna Alexis on lühinägelik, on Laurie asjade seas alati prillid, millega ta ise mitte mõhkugi ei näe. Just Alexise soovil kandideeris Laurie tööle shopping stripi loomapoodi ning Alexis kasutab aeg-ajalt võimalust osaliselt ülevõtmiseks, et loomapoe loomasukatega suhelda. Enda maandamiseks kuulab Alexis Gene Kelly “Singing In The Raini”, aga ainult originaalversiooni.
- Kya, umbes 16, naissoost, ei vanane, “surnud”. Kya kujunes Laurie esimese tõsisema enesetapukatse tagajärjel, kui Laurie 16-aastaselt enda ja ema ravimitest kokteiliga üledoosi saada püüdis. Kya arvab, et suri tol päeval, ja usub, et eksisteerib kuskil reaalsuse ja tühjuse vahepeal. Ta on üdini apaatne ja tuleb esile tihtipeale perioodidel, mil Lauriel stressist tingitult depressiivne episood tekib; tavaliselt võtab ta täielikult üle. Kya on vasakukäeline ning kannab alati halli huulepulka. Teda maandab rohelise tee lõhn, mispuhul on Laurie kotis vastava lõhnaga küünal.
- mitu end vähem näitavat isiksust.
Faktoide:
- Kui ükskõik milliselt isiksuselt küsida, kes nad on, valetavad nad kõik ja ütlevad enda nimeks Laureline (välja arvatud juhul, kui küsija on neid juba kohanud ja nad teda usaldavad).
- Kõigil isiksustel on erinevad käekirjad.
- Vahetuse toimumise hetkel võib Laureline hetkeks tühja pilguga ei kuhugi vaadata ja siis edasi rääkida. Kui ta kehval ajal algava vahetuse vastu võitlema asub, väsib ta kiirelt ja muutub uimaseks. Vahetus võib kesta mõne sekundi või kümneid minuteid ja neist välja tulles peab parajasti esil olev isiksus end eelistatud meetodil maandama, et reaalsustaju taastada.
- Laurie välimus, eriti riietus, sõltub sellest, kes konkreetsel päeval ärgates väljas on - ta ise eelistab pastelseid toone, Nora viskab peale nahktagi või teeb julgema meigi ja tahab väga hankida paari siniseid läätsi, Johni näeb teksades ja tossudes, Alexis armastab kleite ja mummudega patsikumme, Kya kannab ainult musta värvi riideid.
- Isiksused on kõige tõenäolisemad end näitama (ja üle võtma) olukordades, mil Laureline tunneb hirmu, ärevust või viha.
Trivia
- 163 cm, tumepruunid silmad, pruunid juuksed; mitmed lõikearmid ja jäljed erinevatest vigastustest
- armastab loomi; kodus on tal hiired Biscuits ja Chip ning kääbushamstrid Ellie ja Minnie
- on ühe karjäärivalikuna kaalunud loomaarsti
- töötab shopping stripil loomapoes nimega Paws R Us, mille juurde kuulub ka väikeloomakliinik
- pidi kordama 2. ja 6. klassi, peamiselt tänu Norale
- Newala keskkooli jalgpalli naiskonnas mängib poolkaitses
- Laurie toas on mitu kastitäit äärest ääreni täis kirjutatud-joonistatud kaustikuid, mille abil ta oma kaasreisijatega suhtleb; paaris kaustikus on Laurie loovkirjutamiskatsetused luulest proosani ja proosast mõtisklusteni
- alates 2019 suvest on Xavier iga paari nädala tagant hakanud nende koju saatma kirju, kus palub andestust ja väidab, et kahetseb oma tegusid; Laureline korjab ja hävitab kõik kirjad, mis vähegi kätte saab, sest need ajavad tema ema nutma
