Recent Posts

Mul oli Alejandra tutvustusega täpselt sama asi. Mu mitteprofessionaalne arvamus on, et PB tegi vahepeal mingeid muudatusi ja see skin läks katki. Aga ma sain oma postituse ära muudetud nii, et võtsin telefonis desktopivaate ja muutsin sealt. Ta viskab kogu postituse ainult BBCode'ina ja ühe lõiguna, aga muudetud saab.

Jah, siis ka ei tule midagi nähtavale.

Lele, Lexy
26
22.04.1996

Alejandra ja tema pere (ema Gabriele Milena, isa Hugo Gabriel ja vend Isiah Mateo, s. 2007) on immigrandid Colombiast. Oma esimesed eluaastad veetis Lele väikeses külas Buenaventura lähedal, käis kohalikus koolis ja jahmerdas teiste lastega. Tegemist oli üsna vaese piirkonnaga, kus mitme pere peale kaks autot oli täiesti tavaline nähtus, selle võrra olid inimesed üksteisega lähedasemad ja valmis aitama, kui keegi neist seda vajas. Krimitegevus ei jäänud ka Lele kodukandist kaugele, mistõttu tüdruk pussitamisi, peksmisi ja ka üht mõrva pealt näha sai, aga tema jaoks oli see osa igapäevaelust. USA-sse tuli Alejandra koos vanematega, kui oli 14, sest kõigepealt Hugol ja siis Gabrielel õnnestus tööviisa saada. Esialgu elas pere New Mexicos, kuni firma, mille palgal Lele vanemad olid, otsustas nad hoopis Paradiisisaarele appi saata. Kuna tööandja esialgu kõik elamiskulud kattis ja ka Alejandra hariduse eest maksis, polnud kellelgi neist otsest põhjust vaidlema hakata, kuigi nende uus elukoht oli turistidele suunatud piirkonnas ja selle tõttu üle mõistuse kallis.

Newala kohalikus keskkoolis oma haridusteed jätkates suutis Alejandra suurtest pahandustest kõrvale hoida, kuigi hõõrumisi ja kokkupõrkeid tuli ikka ette. Peamiselt tõmbles neiu rikaste valgete teismelistega, kes endast liiga palju arvasid ja rassistlikud olema kippusid. Lele ei saanud aru, miks erinev nahavärv peaks tähendama erinevaid õigusi (või nende puudumist), kui nad elasid kõik samas riigis ja rääkisid sama keelt. Elamisloa hankisid vanemad endile ja talle esimesel võimalusel, ometi kohtlesid mõned valged Alejandrat ikka võõrkehana. Teisest küljest leidis neiu endale safe space’i saare Latinx kommuunis, mille väärtused tema kodukülale sarnanesid: sünnipäevi tähistati koos, korraldati grilliõhtuid ja käidi rannal tantsimas. Tänu sellele kommuunile suutiski Lele hoiduda koolis tüli kiskumisest, suunates oma energia positiivsetele elamustele. Probleemid ja problemaatilised faktorid ei läinud temast muidugi mööda, sest alkoholi proovis ta esimest korda kaugeltki liiga noorelt, ei öelnud ära mahvile sigaretist või millestki kangemast ja sai üsna varakult aru, et on poiste arvates seksikas. Ka raha polnud takistuseks, sest kooli kõrvalt käis Alejandra tööl, teenis sealt endale taskuraha ning kulutas selle riiete ja joogi peale.

Kui Alejandra sai 20, tekkis tal võimalus kandideerida tööle Kualoa rantšosse - nimelt otsis rantšo talli abikäsi. Hobused ja muud kariloomad olid olnud loomulik osa neiu nooruspõlvest, sest hobuseid kasutati töödel ja transpordiks rohkem kui autosid ning pudulojused garanteerisid peredele sissetuleku. Ilmselt mängis oma osa ka tema sarm (kuidas suudaks üks valge bürokraat öelda ära kaunile latiinale), aga tööle Lele võeti. Tema ülesanneteks said talli ja selle asukate hooldamine, varustuse puhastamine ja hobuste jalutamine ajal, mil külastajaid oli vähe, ning oma kohustusi võttis neiu tõsiselt. Tema lemmikhobuseks sai Rosita-nimeline mära, kes teda märgates hirnuma hakkab. Kui vähegi võimalik, toob Lele hobusele maiust ja viib teda jalgu sirutama. Viimase aasta on Alejandra mõelnud treeneriks kandideerimisele, aga kuna tal väljaõpe puudub ja hetkel treenereid ei otsita, lepib ta hobuste eest hoolitsemisega, sest palk on hea ja hobuste seltsis on toredam kui kõigi nende ära hellitatud valgete inimeste seas.

Saare sotsiaalelus on Alejandra teada kui tüdruk, kes väga harva “ei” ütleb. Ta on kohal pidudel, joob igasugust kraami ja suudleb eelarvamusteta. Litsiks kutsutakse teda ikka ja jälle, aga Lele eirab neid hatereid, nautides oma vaba ja vallatu seksikiisu elustiili. Need, kes teda paremini teavad, tõsiseid suhteid temaga ei oota, ja soolist eelistust Lelel ei ole - aga kui mõne kutiga asjaks lähebki, peab ta alati peal olema. Peamiselt lävib neiu Latinxi esindajatega, aga ei tõrju teisi nahavärve. Oma tahtmise saamiseks võib Alejandra ka piimakestega flirtida, kuid siirust sealt otsida pole mõtet. Kodune pereelu ei näita neiule mingit eeskuju, sest viimased kolm aastat on tema isa mingi teise naisega sebinud, tema ema on sellest täiesti teadlik ja on ka endale side piece’i otsinud. Oma venda peab Lele tüütuks tattnokaks ja poisi kaitseks just välja ei astu, kui sellest talle mingit kasu pole.


Trivia
- 165 cm, tumepruunid silmad, pikad tumepruunid juuksed; lisaks kõrvaaukudele mitu tätoveeringut; rantšos töötades kannab sündsaid ja mugavaid riideid ning seob juuksed patsi, vabal ajal lähevad selga kõiksugused topid ja minikleidikesed
- emakeeleks hispaania keel, räägib inglise keelt praktiliselt teise emakeelena
- suitsetab aeg-ajalt, alkoholiga hea sõber ja narkole ära ei ütle, kuni kõik arveldused saab korralikult aetud
- juhilube ei oma ega plaani ka teha, sest see on kallis; saab hakkama vanemate autode käivitamisega juhtmete abil
- kuulub kohalikku gängi
- hakkas enda tutvustamisel kasutama emapoolset perekonnanime, kui isa kõrvalt panna otsustas